“Kui aga hing ihaldab lisaks veel midagi muud?” – Matkajuht Reimo (Wanderlust matkad) viib matkale rappa, metsa või veepeale!

Mida veel teha, vaadata?

Viru raba | Pärliojast kõigest 10minuti jalutuskäigu kaugusel. 3,5km pikkune laudteest matkarada pakub silmailu aastaringselt. Kauneimaid vaateid saab jäädvustada rabas olevast vaatetornist. Samuti pakub raba jahutavat kosutust suplejatele.

Kolga mõis | Pärliojast 5km kaugusel asub Kolga mõis. Taani kuningas andis Kolga ümbruse maad 1230tel aastatel Gotlandil (Ojamaal) asuvale Roma kloostrile. Tõenäoliselt üsna pea rajati nende valduse keskusena Kolga mõis, mida on esmamainitud juba 1298. aastal.

Majakivi | Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi. Poolsaare kõrgeimasse punkti (33 m üle merepinna) ehitatud Pikanõmme vaatetorn on 13,5 m kõrge.

Tülivere hiietamm| Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu külas asuv hiiepuu. Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Aastal 1999 mõõdeti puu tüve rinnasümbermõõduks 587 sentimeetrit ja kõrguseks 21 meetrit. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma.

Turje kelder| Turje kelder Muuksi külas on ühtlasi Lahemaa neljas juga: vesi langeb 4 meetri kõrguselt pakerordi lademe liivakivikaldast. Aegade jooksul on vesi ja jää tekitanud siia koopa, mis eemalt suure võlvitud keldrina paistab. Koobas on nime saanud üleval klindil asuva Turje pere järgi. Juga on tavaliselt veevaene, välja arvatud sulamise ajal. Turje keldri kohta räägib rahvajutt, et see olnud Vanapagana viinakelder. Vee asemel nirisenud kaldast viin, mida imekaunid sortsineiud müünud.

Käsmu meremuuseum | Käsmu Meremuuseum asub 1993. aastast tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja tutvustab legendaarse kapteniküla ajalugu. Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi – meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu, aga ka merd kui looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti. Lastele korraldatakse muuseumipäevi põhiliselt kahel teemal: kapteniküla ja viikingiaeg. Muuseumi külastab tavaliselt aastas üle 200 ekskursiooni, ehk umbes 40000 külastajat.

Hara allveelaeva sadam | Hara sadam on endine Nõukogude laevade demagneetimsijaam, mis kuulus sõjaväele. See oli omalajal väga oluline koht kogu merelaevanduse jaoks, kuna kõik Nõukogude lavad pidid olema demagentiseeritud. Lisaks Demagneetimis poolidele oli terve hara laht täis veetud igasugu kaableid, millede abil mõõdeti laevade magentvälju. Praegusel hetkel on sadam mahajäetud ning laevad tulevad sinna vaid tormivarju. Sadama ehitised on rüüstatud ning kogu võimalik metall kokkuostu viidud.

Nõmmeveski juga | Nõmmeveski juga asub Harju maakonnas Loksa vallas Lahemaa Rahvuspargis. Joast isegi meeliköitvam on seda ümbritsev kanjon ja selle seintel kuni 15 m ulatuses paljanduvad ordoviitsiumi lubjakivid, glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt ja fosforiit. See paljand on kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe Nõmmeveski kihistu tüüppaljandiks. Vaatamist väärt on ka kanjonis kunagise vesiveski kohal olnud hüdroelektrijaam, mis andis elektrit lähedal asuvale (3 km) Joaveski puupapivabrikule.

Viinistu kunstimuuseum | Muuseum avati 2002. aastal endise kalatööstuse (vaata Kirovi kalurikolhoos) renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides, mis on kalatööstuse endised veemahutid. Muuseum korraldab suveetendusi ja kontserte ning kunstiringe nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kunstimuuseumi juurde kuulub ka külalistemaja, konverentsikeskus, restoran ja kontserdisaal.

Muuksi linnamägi | Muuksi linnamägi rajati looduslikult sobivate eeltingimustega neemikule. Linnuse kohal kerkib läänekülg ümbritsevast maapinnast kuni 10 m kõrgemale, tipu põhjaosas on kõrgus 13 m, lisades sellele veel laugjama kallaku, on siin kõrguseks umbes 22 m. Muuksi linnus asub 47 meetri kõrgusel merepinnast. Selle põhiülesanne oli arvatavasti rannavalve ja majakaks olemine. Linnuseala kaitses põhja poolt looduslikult järsk ja kõrge klint, kergesti rünnatavat lõunakülge aga kaarjas kivimüür. See koosnes paeplaatidest laotud kahest kuivmüürist, mille vahe oli täidetud kivide ja mullaga. Linnuse hoovil piirab praeguseks vaid osaliselt säilinud madal kamardunud vall.

RMK matkarajad lahemaa rahvuspargis | Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme. Lahemaa rahvuspargis on mitmeid lummavaid pikemaid ning lühemaid matka-ning õpperadasid.

Kuradisaar Käsmus | Käsmu poolsaare tipu lähedal on Saartneem ehk Roosisaar (nimi tulnud saarel kasvavast kurdlehisest roosist). Rahvasuus kutsustakse saart ka legendijärgselt Kuradisaareks. Kuradisaar Käsmu küla lähedal on paigaks, kuhu jalgsi minna saab, ent kuiva jalaga vaevalt saarele pääseb. Sinka-vonka läbi lainete siuglev teekond on põnevaks katsumuseks igaühele, kujutades endast ekstreemset, ent reeglina ohutut elamust.